Külmutussüsteemis on aurusti, kondensaatori, kompressori ja drosselklapi külmutussüsteemi neli olulist osa. Nende hulgas on aurustaja külma tarnimise seadmed. Külmutusagens imab jahutatud objekti kuumust jahutuse saavutamiseks. Kompressor on süda, mis mängib külmutusagensi auru imemise, kokkusurumise ja tarnimise rolli. Kondensaator on seade, mis vabastab soojuse ja kannab aurustis imendunud soojust koos kompressori tööga muudetud kuumusega jahutussöötmeks. Drossel-klapp mängib külmutusagensil gaasipedaali ja rõhu vähendamise rolli ning samal ajal kontrollib ja reguleerib aurustisse voolava külmutusagensi vedeliku kogust ning jagab süsteemi kaheks osaks: kõrgrõhu külg ja madala rõhukülg. Tegelikus külmutussüsteemis on lisaks ülaltoodud neljale peamisele osale sageli mõned abivahendid, näiteks solenoidventiilid, levitajad, kuivatid, kollektsionäärid, sulavad pistikud, survekontrollerid ja muud komponendid, mis on seatud majanduse, usaldusväärsuse ja tööohutuse parandamiseks.
Konditsioneerid saab vastavalt kondensatsioonivormile jagada vesijahutusega ja õhkjahutusega ning neid saab jagada ühe jahutustüüpiks ning jahutus- ja küttetüübiks vastavalt kasutamise eesmärgile. Sõltumata sellest, millist kompositsiooni tüüpi see koosneb järgmistest põhikomponentidest.
Kondensaatori vajalikkus põhineb termodünaamika teisel seadusel. Termodünaamika teise seaduse kohaselt on suletud süsteemi sees soojusenergia spontaanne voolu suund ühesuunaline, see tähendab, et see võib voolata ainult kõrgelt kuumusest madala kuumusega. Mikroskoopilises maailmas saavad soojusenergiat kandvad mikroskoopilised osakesed muutuda ainult korraldusest. Seetõttu, kui soojusmootoril on töö tegemiseks energiasisend, tuleb energiat ka allavoolu vabaneda, nii et üles- ja allavoolu vahel oleks soojusenergia lõhe, soojusenergia voog muutub võimalikuks ja tsükkel jätkub.
Seetõttu, kui soovite, et vedaja töötaks uuesti, peate kõigepealt vabastama soojusenergia, mida pole täielikult vabastatud. Sel ajal on vaja kondensaatorit. Kui ümbritsev soojusenergia on kõrgem kui kondensaatori temperatuur, peate kondensaatori jahutamiseks töötama kunstlikult (tavaliselt kompressori kasutades). Kondenseeritud vedelik naaseb kõrge järgu ja madala soojusenergia olekusse ning saab uuesti töötada.
Kondensaatori valik hõlmab vormi ja mudeli valimist ning määrab kondensaatori kaudu voolava jahutusvee või õhu voolu ja vastupidavuse. Kondensaatori tüübi valimisel tuleks arvesse võtta kohalikku veeallikat, veetemperatuuri, kliimatingimusi, jahutussüsteemi kogu jahutusvõimet ja jahutusruumi paigutusnõudeid. Kondensaatori tüübi määramise eeldusel arvutatakse kondensaatori soojusülekande pindala kondensatsioonikoormuse ja kondensaatori ühiku soojuskoormuse põhjal, et valida konkreetne kondensaatori mudel.